
Turbulence à la Mairie de Saint-André
5 juillet, parAprès les coupures d’eau mémorables sur fond de polémique, le conflit Mairie de Saint-André-Cirest qui perdure, les plaintes à répétition, les (…)
Zamiy, kamarad, lèktèr, bone érèz-érèz ané 2020 de la par d’Justin !
30 désanm 2019, sanm
Mé zami, l’ané 2019 i sava kiné é pa pli loin k’mardi sar lo trant é in désanm, dizon sar la Sin-Silvèst pars i fo apèl in sha in sha é la Sin-Silvès la Sin-Silvès. Mi koné pa zot, mé moin kan i ariv finn l’ané néna dë zafèr mi kalkil. Inn, mi vé konète si moin la fé dann l’ané k’i fini sak moin l’avé di moin noré fé, é dë mi kalkil kosa mi sava fé dann l’ané k’i vien. Sipétadyé bien antandi é si i plé pa li, ébin i plé pa li.
Kosa moin téi vé fé l’ané k’i sort pasé ? In bonpé z’afèr é dann in ka konmsa mon zyé lé pli gran k’ mon vant é moin té i oi amoin fé in takonn shoz, in ta avèk in paké. Bien antandi moin la shèrch - an prinsip - dé shoz lé a ma porté, dé shoz mi gingn fé, néna arienk la maladi épi lo l’aféblismann laz lé kapab anpèsh amoin fé… Lo rol Justin, lé pa fasil pou ténir : in biyé par zour, mon modékri, épi in kozman pou la rout é trouv in n’afèr pou di lé pa si tèlman fasil é anpliské sa in foi par somenn in zistoir mi fé an fèyton – pou kisa ? Pou tout granpèr i vé rakont zistoir zot ti zanfan, i f opa zot i ézit ansèrv de sa.
Mi antan d’isi désèrtin apré dir : oté Justin, ou lé pa oblijé fé sa ! Si sé pa ou k’i fé nora in n’ot va fé ! I si sé pa ou k’i ékri, out bann biyé, nora in n’ot pou ékri. Ou lé kant mèm pa in lékrivin profésyonèl é pèrsone i obliz pa ou. Myé ksa, zistoman, sé pars pèrsone i obliz pa moin pou fé ké mi san amoin konm oblizé pou fé. Sa in drol zafèr sa, lo sél zafèr i kol avèk moin dopi moi d’novanm 2006, é mi san sa konm kékshoz in portan. Inportan pou kisa o fète ? Inportan pou tout sak la fé sa avan moin é la plipar lé pi la-mi doi azot sa, sanm pou moin !- inportan pou la lang kréol mi ékri dopi kaziman san sète an-moins mé mi pé di konmsa !-inportan ankor pétète pou lèss sir plas kan in zour m’a lèv lo pyé pou alé l’ot koté d’la vi.
Ala sak mi doi fé an tan ké Justin mé néna kant mèm dé shoz mi vé fé é moin la pan kor fé. Figir azot moin néna dann mon tiroir bann kont malgash, in bon dalon la done amoin, é mi vé mète sa dann la lang kréol moin la pa fé l’ané k’i sort pasé é mi doi fé l’ané k’i vien. Mé moin lé a d’mandé si moin lé vivan, dann la finisyon l’ané 2020 si moin nora fé sa. Mi éspèr, mé lé posib mi gingn pa é si mi gingn pa konm marmaye lékol m’a note amoin an : NA-i vé dir non atin - é si lé atin m’a mark A, i vé dir atin, sansa D-i vé dir dépasé. La sar bèl la !
Pars mi koné pa si kan moin v’ariv l’ot koté si moin nora lo tan épi la kapasité, épi lo kouraz fèr l’ot koté la vi sak moin la pankor gingn fé so koté isi. Alé, mi arète tèrla pou zordi, an souétan azot mon bann zami, mon bann kamarad, in bone érèz-érèz ané 2020 an NA-non atin-A-atin é an D-dépasé.
Après les coupures d’eau mémorables sur fond de polémique, le conflit Mairie de Saint-André-Cirest qui perdure, les plaintes à répétition, les (…)
Le CIOM « national » aura bien lieu le 10 juillet au Ministère des Outre-mer, en présence du Premier ministre, François Bayrou et du ministre de (…)
Kan i ariv Novanm-Désanm-Zanvié, domoun i réziste pi ek la salèr. Zène-zan i mars dann somin, zène-fi i roul an dékolté ; sétaki i rod in manir po (…)
En avril 2025, la ministre malgache des Affaires étrangères, Rasata Rafaravavitafika a déclaré que "la position de Madagascar concernant la (…)
L’ancien chef de la diplomatie européenne a déclara qu’« en un mois, 550 Palestiniens affamés ont été tués par des mercenaires américains ». Une (…)
Après l’opération militaire d’Israël « Rising Lion » (« Lion dressé ») contre l’Iran dans la nuit du jeudi 12 au vendredi 13 juin 2025, et celle (…)
La Réunion fait partie des régions françaises les plus touchées par les conséquences sanitaires, sociales et judiciaires de la consommation (…)
1993- La disparition de Lucet Langenier. Elle a été brutale, prématurée et a frappé douloureusement non seulement sa famille mais aussi ses (…)
C’est dans une ambiance chaleureuse avec un état d’esprit fraternel que les délégués de la Section PCR de Sainte-Suzanne se sont réunis en (…)
La section PCR du Port apprend avec une profonde tristesse le décès de Nadia PAYET, ancienne déléguée syndicale CGTR. Militante engagée et (…)
Les technologies de Google Cloud renforceront la plateforme d’Ecobank pour améliorer la banque digitale, le soutien aux petites et moyennes (…)
Le patron des communistes, Fabien Roussel, ne se rendra pas à une réunion de la Gauche sur l’hypothèse d’une candidature commune de gauche en (…)