
La vérité lé tétu ! i pé pa tourn ali lo do kontinyèlman !
4 juillet, parMézami, mon bann dalon, si in zour in listorien i désside rakonte anou bien konm k’i fo listoir La Rényon, mwin lé sirésèrtin li va parl anou (…)
31 désanm 2021, sanm
Mézami, m’a dir azot in n’afèr : Mi rapèl kan mwin téi aprande la filozofi, dann mon vyé liv, téi parl in pyèss Téate in lékrivin téi apèl Goethe. Dann pyèss-la néna in pèrsonaz i apèl Faust - Si mi rapèl bien, dann komansman la pyèss i antande : « Komansman lété lo vèrb » mé Faust i réktifyé é li di : « Dann komansman l’été l’aksyon ».
D’apré sak mon amontrèr filozofi téi di, sa téi mark le lopozission « in conciliab » - d’apré li ! - rante lidéalism épi lo matèryalism.
Mwin pèrsonèl mi navig toultan rante inn épi l’ote, rante lidéalism épi lo matèryalism é mwin la touzour été dann difikilté pou trouv mon plass in koté sansa l’ote koté. Noute kamarad Bruny Payet noré di :
« Toussala pars ou sé in lidéalist indékrotab »
Pou kossa mi di azot sa ?
Pars néna poin tro lontan mwin la lir in kouryé léktèr dann nout zoinal é la pèrsone téi krétik, anou zantiman pars d’apré li ni obliye souvan défoi parl lékonomi, pars d’apré li sé la baze dé shoze. Sé lo pli inportan, sé léssansyèl : li inpoze son loi, é li inpoze an mèm tan bande rapor d’klass dann la sossyété épi bande rapor d’prodikssyon.
I fodré mi lir é mi rolire nout zoinal dsi plizyèr zané pou bien oir si sak noute léktèr i di lé vré. M’a dir azot dann kritik-la mi pran pou mon grade pars souvan défoi mi done in bonpé linportanss la kiltir pars mi panss sa lé éssanssyèl. Pa ké mi néglij lékonomi mé sanm pou mwin, bande zidé, épi la kiltir an zénéral, i pé z’ète in formidab zoutiye dann la transformassion la sossyété épi dann la transformassion d’lo monde.
Mi rapèl azot sak la éspass dann Cuba kan l’Amérik la mète son blokus é ké bande russe la rotir azot an zourite. Lo péi la plonj dan la fain, la privassion épi bien antandi la kontestssion... Govèrnman la domande Fidel kossa i fo fé é Fidèl la réponde i fo fors dossi la kiltir konm moiyin pou rézisté.
Pou koué alor la kiltir, sré pa in bon zoutiye pou démonte lo réjime néo-kolonyal ? Pou koué sa sré pa in bon zoutiye pou ranfors noute lidantité épi noute kapassité pou rézisté ? Si ni done anou la pène donn lo kou d’pouss k’i fo pou ranfors lo kouran kiltirèl.
San néglije lékonom dann lanaliz noute sossyété mé la bataye si èl i pé z’ète ékonomik, èl i pé z’ète galman sossyal, èl i pé z’ète méné dsi lo térin bande zidé, èl i doi z’ète kiltirèl.
Mézami, mon bann dalon, si in zour in listorien i désside rakonte anou bien konm k’i fo listoir La Rényon, mwin lé sirésèrtin li va parl anou (…)
Au 1er juin, les chiffres du ministère de la Justice ont établi à 84 447 personnes détenues pour 62 566 places. La surpopulation carcérale (…)
Vingt ans après la loi Handicap et au terme de six mois de mission, les rapporteurs Audrey Bélim, (Socialiste, Écologiste et Républicain – La (…)
L’État poursuit les versements d’indemnisations des aides en faveurs des exploitations agricoles sinistrées par le cyclone Garance et la (…)
Pierre Moscovici, président de la Cour des comptes a assuré que “ceux qui peuvent plus doivent contribuer davantage”, car “nos finances publiques (…)
Les discussions sur l’avenir institutionnel de la Nouvelle-Calédonie, menées sous l’égide du président, sont entrées dans le vif du sujet, le 3 (…)
Les cours du pétrole ont connu une nette hausse à partir de la deuxième quinzaine du mois de juin, portés par l’extrême tension au Moyen-Orient et (…)
La Réunion fait partie des régions françaises les plus touchées par les conséquences sanitaires, sociales et judiciaires de la consommation (…)
Sur proposition de Gérard COTELLON, directeur général de l’ARS La Réunion, Patrice LATRON, préfet de La Réunion, a décidé le retour au niveau 2 du (…)
1993- La disparition de Lucet Langenier. Elle a été brutale, prématurée et a frappé douloureusement non seulement sa famille mais aussi ses (…)
C’est dans une ambiance chaleureuse avec un état d’esprit fraternel que les délégués de la Section PCR de Sainte-Suzanne se sont réunis en (…)
La section PCR du Port apprend avec une profonde tristesse le décès de Nadia PAYET, ancienne déléguée syndicale CGTR. Militante engagée et (…)